Massöör viis mind squirtinguni

Ma ei läinud sinna mingi sellise asja pärast. Mul oli lihtsalt vaja sellest kuradi kaelapingest lahti saada. Kolmkümmend seitse, mees, kaks last, kodulaen ja selg, mis on kogu aeg valus sellest, et ma küürutan köögilaua taga sülearvuti kohal, samal ajal kui Tarmo telekat vaatab. Tarmo on mu mees. Hea mees, aga tema arusaam massaažist on mulle pepule patsutada ja öelda: „Mine salongi, lõõgastu.“

No ma läksin. Leidsin töö lähedalt mingi spaakoha, sain allahindlusega „klassikalise massaaži kahele“ ja panin aja kinni. Nimi oli uhke, aga tegelikult oli see lihtsalt keldriruum, mis lõhnas õli ja viiruki järele, ja taustaks mängis see tüütu vaalamuusika. Ja massöör.

Markus. Kahekümne kaheksa. Lugesin selle kohe seinal olevast sertifikaadist, kui ta õli soojendas. Pikk, kõhnalt lihaseline, ja need käed — omaette teema. Mitte mingid pehmed kontorikäed, vaid tugevad, pikkade sõrmedega, ja vasakul käel tätoveering, mingi geomeetriline jama, mis kadus varruka alla. Tumedad silmad, rahulikud, ilma selle võltsilt viisakate pilkudeta. Ta ei vaadanud mind nagu klienti, vaid nagu midagi, mida tuleb korralikult läbi sõtkuda. Ja see ajas mind käima. Kohe. Seal samas, kui ma hommikumantlis seisin ja mõtlesin: „Liis, sa oled idioot. Sul on mees kodus ja sa vahid mingit tätoveeritud tüüpi.“

— Lama kõhuli, Liis. Hinga rahulikult. Kui on valus või liiga kuum, ütle, — ütles ta madala häälega, ilma igasuguse nunnutamiseta.

Ma heitsin kõhuli, nägu laua auku, ja tundsin end totakana. Ta palus muidugi hommikumantli ära võtta. Jäin ainult aluspükstesse. Tavalised, puuvillased, beežid.

Tema käed puudutasid mu selga. Õli oli soe, sõrmed kuumad. Ta alustas alaseljast ja ma hingasin välja. Lihtsalt lõdvestusin. Tema pöidlad liikusid mööda selgroogu, vajutasid punkte, lõhkusid pingeid. Siis liikusid käed allapoole.

— Vaagen on kinni, — ütles ta rahulikult. — Ristluu on jäik. Ma lähen tuharate ja reite kallale, sobib?

Ma pomisesin midagi lina sisse. Ja ta alustas. Tema sõrmed surusid mu tuharatesse sellise jõu ja kindlusega, et mul võttis hinge kinni. Ta ei küsinud iga sekundi tagant, kas kõik on okei. Ta lihtsalt tegi oma tööd, aga nii, nagu ta teaks mu keha paremini kui mina ise. Iga liigutus kandus otse alakõhtu. Ma hammustasin huulde, lootes, et muusika summutab mu hingamise.

— Pinge läheb jalgadesse, — ütles ta mu kõrva lähedal. — Nüüd teen reie tagumist osa. Lõdvestu maksimaalselt.

Ta nihutas lina kõrvale, paljastades mu jalad peaaegu tuharateni. Siis liikus käega põlvest ülespoole mööda reie sisekülge. Aeglaselt. Väga aeglaselt. Peaaegu puudutades mu jalgevahet läbi kanga. Ma võpatasin. Kõik mu sees tõmbus pingesse.

— Ole paigal, — ütles ta, ja tema hääles oli juba midagi muud. — Lähendajad on pinges. Tuleb sügavamalt töödelda.

„Sügavamalt“ tähendas, et tema sõrmed liikusid uuesti mööda sisereit, puudutades kõige tundlikumat kohta. Mu aluspüksid olid juba märjad. Ma sain aru, et see ei ole enam lihtsalt massaaž. Ma oleks pidanud püsti tõusma ja minema. Aga selle asemel ajasin ma jalad natuke rohkem laiali, ise seda märkamata. Andsin talle ligipääsu…

Ta muigas. Ma ei näinud ta nägu, aga tundsin seda.

— Keera end selili, — käskis Markus.

— Milleks? — mu hääl värises reetlikult. — Me ju tegime selga…

— Me töötame kogu kehaga, — katkestas ta. — Reie esiosa, kõht. Või sul on kiire?

Ma keerasin end aeglaselt. Selili lamada, peaaegu alasti selle noore isase ees, oli sada korda hullem. Mu rinnad vajusid laiali, nibud, kõvad nagu kivikesed, paistsid kindlasti läbi kanga. Ma vaatasin lakke, tundes, kuidas süda metsikult peksab.

Ta alustas jalgadest. Masseeris jalalabasid, sääri, põlvi. Siis liikus ülespoole. Tema sõrmed vajusid jälle reie siseküljele, lähemale kubemele. Ma hammustasin sõrmenukke, et mitte oigata. Ta ajas mu jalad oma jalgadega laiali, töötades korraga mõlema reiega.

— Vaata mulle otsa, Liis, — ütles ta äkki, minnes sinatamisele üle.

Ma tõstsin pilgu. Ta seisis mu kohal. Ta võttis ühe käe mu reielt ja libistas sõrme otse üle aluspükste keskkoha, mööda märga kangast.

— Märg, — konstateeris ta fakti. — Tugevalt. Tahad, et ma jätkan?

Vastuse asemel tõstsin ma puusi tema käe poole. Tarmo, pere, laen — kõik kadus samal hetkel. Alles jäi ainult see ruum, õli lõhn ja tema käed.

— Võta need ära, — sosistasin ma.

Ta ei hakanud viisakust mängima. Tõmbas lihtsalt aluspüksid ühe liigutusega alla, viskas need põrandale. Ma lamasin tema ees täiesti alasti, jalad laiali, ja tundsin, kuidas niiskus voolab otse massaažilauale. Häbi ja erutus segunesid metsikuks kokteiliks.

Markus valas veel õli peopesadesse. Hõõrus neid, et soojendada.

— Lõdvestu, — tema hääl kõlas nagu hüpnoos. — Ma lihtsalt teen sulle hea.

Ta ei hakanud kohe sõrmi kuhugi toppima. Ta alustas kliitorist. Õli segunes mu niiskusega, ja tema sõrm joonistas ringe ümber selle tundliku kühmukese, kord vajutades, kord peaaegu eemaldudes. See oli piin. Ma kaardusin laual, haarates kätega servadest.

— Markus… — oigasin ma, enam ennast tagasi hoidmata. — Palun…

— Mis “palun”? — tema sõrm libises allapoole, sissepääsu juurde, ja kergelt, õrritavalt läks sisse ühe lüli jagu. — Ütle.

— Näpi mind sõrmedega, — hingasin ma välja, vaadates talle otse silma. — Palun, lihtsalt tee seda.

Ta ei lasknud end kaks korda paluda. Ta surus kohe kaks sõrme minusse. Sügavale. Kuni lõpuni. Ma karjusin šokist ja naudingust. Mind polnud kunagi nii puudutatud. Tarmo tegi seda ettevaatlikult, rahulikult. Aga Markus töötas nagu kirurg, leides minu sees kohti, millest ma ise ei teadnudki. Tema sõrmed paindusid, vajutasid vastu esiseina, liikusid rütmis, mis ajas mu täiesti hulluks.

Ta kummardus ja võttis mu nibu suhu. Kõigepealt ühe, siis teise, hammustades ja imedes, samal ajal kui tema sõrmed ei peatunud hetkekski.

— Tule, Liis, — sosistas ta mulle rinnale. — Tule minu jaoks. Ma tahan seda näha.

Ma tundsin, kuidas minu sees koguneb midagi suurt, tundmatut. Tavaline orgasm on nagu sähvatus, aga see oli nagu tsunami. Surve alakõhus muutus talumatuks.

— Ma kohe… pissin! — karjusin ma paanikas, püüdes jalgu kokku tõmmata.

— Ära lõpeta, — käratas ta, lisades kolmanda sõrme ja suurendades survet. — See ei ole piss. See on squirting. Lõdvestu ja lase sellel tulla!

Ta jätkas, surudes sõrmed sügavamale, ja äkki maailm plahvatas. Mu keha kaardus nii, et kannad tõusid laualt. Ma karjusin midagi arusaamatut ja samal hetkel purskas minust tugev vedelikuvoog. Kuum, kontrollimatu, tema kätele, mu reitele, üle massaažilaua. See kestis paar sekundit, kuni ma värisesin tundmatus orgasmihoos.

Ma hingasin raskelt, tundes end täiesti tühjaks. Märg laik mu all oli korralik. Aga peas oli ainult üks mõte: sellest ei piisa.

Ma ajasin end laual istukile ja vaatasin tema dressipükste kühmu. Suur kühm.

— Aga sina? — küsisin ma kähedalt.

— Aga mina mis? — ta muigas, pilku minult ära viimata.

— Ma tahan, et sa mind oma riistaga võtaksid.

Ta ei lasknud end kaks korda paluda. Tõmbas püksid ja bokserid ühe liigutusega alla. Tema riist oli täpselt selline, nagu ma olin ette kujutanud — pikk, paks, raske peaga. See ei olnud isegi täielikult kõva, vaid lihtsalt verd täis, ja sellest tundus see veel suurem. Markus astus laua juurde, haaras mu puusadest ja pööras mind seljaga enda poole, pannes mind kummarduma.

— Kummardu. Hoia servast kinni.

Ma kuuletusin, ajasin selja nõgusaks ja lükkasin tagumiku välja. Ta libistas oma peaga mööda mu märgi, paistes häbememokki, määrides laiali mu enda niiskust.

— Täiesti valmis, — urises ta ja sisenes.

Ühe tõukega. Täielikult sisse.

Ma ahmisin õhku, tundes, kuidas ta mind täielikult täitis. Ta oli kõikjal. Ta hakkas kohe liikuma, tugevalt ja sügavalt, tema munad lõid iga tõukega vastu mind. Oiged pääsesid minust iga liigutusega.

— Meeldib? — küsis ta raskelt hingates, haarates mu juustest ja tõmmates mu pea tahapoole.

— Jah! — karjusin ma. — Tugevamalt, kurat!

Rütm kiirenes. Laud värises, õlipudel kukkus põrandale. Ma tundsin, kuidas ta peaaegu täielikult välja libises ja siis uuesti lõpuni sisse vajus. Teine laine tuli kiiresti, segunedes valuga ja sellest asendist tuleva alandusega. Ma tulin uuesti, pigistades teda nii tugevalt, et ta urises.

— Nüüd, — hingeldas ta, tõmbus välja ja pööras mind selili. — Näole.

Ta kummardus mu kohale, masturbeerides end mu suu kohal. Tema nägu oli pinges. Ma avasin suu ja sirutasin keele välja. Esimene vool tabas mu huuli, teine põske, kolmas keelt. Paks, kuum. Ta lõpetas kaua, hõõrudes end mu huulte vastu. Ma neelasin ja vaatasin teda alt üles, tundes end nagu viimane lits — ja see oli hullult hea.

Mõne minuti olime vaiksed. Ta võttis rätiku, pühkis mu näo, siis laua, ja viskas mulle hommikumantli.

— Vett? Teed? — küsis ta nagu tavaliselt.

— Vett, — vastasin ma kähedalt.

Ta lahkus, ja mina jäin lamama, vaadates lakke. Mõtted liikusid aeglaselt. Mida ma just tegin? Ma petsin oma meest. Massööriga. Esimesel korral. Ja mul oli… ükskõik. Mul oli hea. Esimest korda aastate jooksul tundsin end mitte emana ega naisena, vaid naisena.

Markus tuli veega tagasi. Mu käed värisesid, kui ma klaasi võtsin.

— See… — alustasin ma.

— See oli see, mida sul vaja oli, — lõpetas ta minu eest. — Ära mõtle üle. Sa tuled tagasi.

See ei olnud küsimus.

Ma lahkusin sealt värisevate jalgadega. Istusin autosse ja vaatasin end tahavaatepeeglist: sassis juuksed, kergelt paistes huuled, aga silmad… täiesti elus. Tarmo helistas, küsis, kus õhtusöök on. Ma katkestasin kõne.

Markusel oli õigus. Ma tulen tagasi. Tänane öö mehega saab olema piin, sest ma sulen silmad ja mõtlen nendele võõrastele sõrmedele enda sees, võõrale riistale suus ja sellele hullumeelsele purskele massaažilaual.

Ma keerasin süüte sisse. Aluspüksid olid ebamugavad, kuivanud vedelikust ja mu enda niiskusest kanged, aga ma ei tahtnud neid pesta. Ma tahtsin selle alles hoida. Seda mälestust.

Kodus ootas mind pann ja Tarmo. Ja telefonis — spaasalongi visiitkaart nimega „Markus“ tagaküljel. Ma panin aja kinni järgmiseks neljapäevaks. „Tselluliidimassaaž“.

Nüüd ma tean täpselt, mida tähendab päris sügav töö.